Heidi Plumberg

Kaheksa elumuutjat, mis teevad Sinust profi lapsevanema!

Olen viimased seitse aastat töötanud terapeudina, tundes kutsumust keskenduda inimeste alateadvuse mustrite muutmisele ja parema elu loomise õpetamisele. Alates 2012. aastast olen energiateraapia NPA (Non-personal Awareness) õpetaja ning viinud läbi koolitusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Minu suur kirg ongi just töötamine lastega, nende aitamine ja arendamine. Tänu sellele, et olen väga empaatiline inimene, tunnetan energiaid ja olen õppinud laste kasvatamise kohta palju, saan aidata nii lapsi kui lapsevanemaid erinevatel teemadel. Samas ei jää minu õpetused vaid teoreetiliseks – nelja lapse emana olen need ise praktilises elus järele proovinud.

 

Tutvustan Sulle kaheksat elumuutvat asja, mida ma sooviksin, et oleksin laste kasvatamise kohta juba märksa varem teadnud!

 

  1. ELUMUUTJA

Palun ära kunagi otseselt pahanda lapsega ega alanda teda. Usu mind – Sa soovid kogu südamest, et poleks eales öelnud sõnu “Sa ei saa kunagi sellega hakkama!”, “Sa oled rumal”, “Sa oskad ainult raha kulutada!”, kui teaksid, et need ägedusehoos pillatud repliigid muutuvad uskumusteks ja piiranguteks ning seejärel manifesteeruvad lapse maailmas talle kannatusi loovate tulemustena. Õigem oleks öelda “Sa võiksid järgmisel korral teha seda teisiti”… ja seletada üle soovitav käitumisviis. See annab lapsele võimaluse oma käitumist korrigeerida.

 

  1. ELUMUUTJA

Laps mõistab Sind ja Sinu juttu 100 % juba ema kõhus olles. Ema uskumused, mõtted ja tunded mõjutavad lapse iseloomu ja tervislikku seisundit. Kui oled juba raseduse ajal lapsele emotsionaalses plaanis “käki keeranud”, tuleb ülejäänud elu jooksul seda parandada.

 

  1. ELUMUUTJA

Lapsed kannavad endas nii oma ema kui isa uskumusi olenevalt sellest, kuidas geenid oma mängu mängivad. Kui teed endaga vaimses plaanis tööd, on järgnev laps juba uue uskumuste aluspõhjaga.

 

  1. ELUMUUTJA

Lapsed tunnetavad energiaid ja on otseselt seotud oma ema energeetikaga. Lapse jaoks on parim see, kui ema on rahulik ja õnnelik ning vastupidi – olles rahulik ja õnnelik ema, on Sul suure tõenäosusega rahulik ja õnnelik laps.

 

  1. ELUMUUTJA

Lapsed võivad tunda teiste inimeste tundeid. Tihti, kui laps nutab lohutamatult, võib ta olla kantud kellegi teise energeetikast. Lihtne küsimus “Kellele see kuulub?” saadab võõra energia minema. Vajadusel void seda kõva häälega mitu korda korrata (tee mõttes ka taotlus, et saadad selle energia minema). Minu kogemuse järgi rahuneb laps koheselt. Eriti hästi töötab see näiteks juhtudel, kui laps ärkab öösel nuttes üles või on jonnitujus.

 

  1. ELUMUUTJA

Sina ise tunned oma last kõige paremini. Ole ettevaatlik nõuandjatega, kellel endal pole lapsi. Sama kehtib ka nendelt inimestelt saadud soovituste puhul, kellel on vähem lapsi kui Sinul (näiteks tal on vaid 1 või 2 last ja Sinul rohkem) vms. Kui oled saamas paljulapselise pere emaks, siis väiksema laste arvuga pereemad ei mõista tihti, kuidas toimivad suured pered. Suure pere ema saab kõige paremini nõustada teise suure pere ema.

 

Ära võta isiklikult võõrastelt inimestelt saadud kriitikat – neil on erinev taust, teine uskumuste süsteem ja teistsugused kogemused. Nende maailm toimib lihtsalt teisiti kui Sinu oma.

 

Ole oma lapse jaoks olemas ja luba tal end kallistada.

 

  1. ELUMUUTJA

Sa oled oma lapsele parim lapsevanem. Ta armastab Sind piiritult juba alates eostamisest. Kunagi pole hilja lapselt andeks paluda. Lihtsalt ütle: “Anna andeks, palun.”

 

  1. ELUMUUTJA

Ära kurvasta, kui Sinu ümbert kaovad ära lastetud sõbrad. Sinu kõrvale jäävad vaid need, kes kujutavad ette, et lastega peres võib Sul olla hulgaliselt väljakutseid ning kes aktsepteerivad Sind ka kõikide Sinu “kiiksudega”. Kui nad selleks valmis ei ole, lähevad teie eluteed lahku ja tulevad uued sõbrad.

 

Miks ma ei saa seda, mida tahan?

Inimesed küsivad minu käest üpris tihti: “Miks ma ei saa seda, mida tahan?”.

 

Soovid Sa oma elus midagi muuta, kuid muutusega toimetulek tekitab Sinus stressi? Siis on olemas väga suur tõenäosus, et see muutus teoks ei saa.

 

Näiteks tahad Sa loobuda šokolaadist ja muust magusast, teades, et see kasvatab Sinu kehakaalu, kui Sa õhtuti paar tahvlit pintslisse pistad. Aga samas on maiustused Sinu jaoks seotud enese premeerimise ja hellitamisega. Võibolla said sa lapsena kiituseks toitu või magusat? Niisugune muster rikub väga paljude inimeste toitumist täiskasvanueas. Ja nagu isegi näed, on sellesse muutusesse sisse programmeeritud konflikt – Sa soovid lõpetada magusasöömist, aga tahad saada kiitust, mida seni endale läbi maiustuste andnud oled.

 

Samasuguseid konflikte tekib tihti ka teistes eluvaldkondades, milles muutust taotleme. Nii polegi midagi imestada, miks mingi teema üldse ei edene, vaid alati “sohu läheb”. Alateadvuse jõud on nii suur (mõnedel andmetel kuni 98 protsenti meelejõust), et see väike osa, mis on tavateadvusel, on muutuse läbiviimiseks lihtsalt jõuetu…

Appi, mu laps lõigub end!

Enese lõikumine ja muu enesevigastamine on valus teema. Ma tunnen lausa füüsiliselt seda valu, kui mõni ema sellest kirjutab. Ma ei saa tema juurde astuda ja öelda, et ma saan Sind ja Su tütart aidata. Miks ma seda teha ei saa? Sest suure tõenäosusega ei võta ta abi vastu, talle lihtsalt ei tundu võimalik, et olukorda saaks parandada.

 

Miks inimesed ennast üldse ise vigastavad? Põhjuseks on suur ängistus. Nii suur, et valus on elada. Hea uudis on see, et olles valmis oma ängistusele vastu astuma, muutub see ilusaks punaseks või oranžiks, soojaks ja kõikehõlmavaks ARMASTUSEKS.

 

Mulle meeldib väga lugeda elulugusid. Juba tükk aega on mul riiulil raamat ühest mu kunagisest lemmikust, Kurt Cobainist. Olin teismeline, kui ilmus tema lugu “Come As You Are”. Mäletan, kuidas tegin kõik aknad lahti ja lasksin seda “sajaga” üle kogu Tammelinna.

 

See raamat on Michael Azerradi kirjutatud “Nirvana lugu”. Olles nüüd targem, loen seda ja mõistan täielikult, miks kõik juhtus nii, nagu juhtus. Kurt Cobain ei olnud kunagi enda ja teistega rahul, ei tema ise ega keegi teine ei olnud kunagi piisav (enough), piisavalt hea. See tekitabki ängistust.

 

Õnneks saab selle ängistusega tegeleda ja inimese enesepõletamise teelt välja juhatada.

 

Me kõik oleme väärt tundmist, et me oleme piisavad ja piisavalt head, teeme piisavalt palju ja piisavalt tihti. Juba see, et me siia ilma sündisime, on täiesti piisav! Sinu energia on piisav ja maailm vajab Sind!

Meie lapsed on teineteise parimad sõbrad – kas unistus või reaalsus?

Usun, et iga ema soovib, et tema lapsed oleksid omavahel parimad sõbrad, paljudes peredes see kahjuks aga niimoodi ei ole. Meie peres on väga heaks näiteks meie vanemad lapsed, kes sündisid järjest, vähem kui kaheaastase vahega. Kindlasti ei olnud nad teineteise parimad sõbrad, otse vastupidi! Nii palju kraaklemist, hammustamist, jonnimist ja kõike muud, mis sinna juurde käib, ei olnud ma kunagi ette kujutada ega isegi mõelda osanud. Kuid see oli asi, mida sai muuta!

 

Tegin jälle hookuspookust ja voilaa! – meie lastest, tüdrukust ja poisist, said head sõbrad. See leidis aset umbes kuus aastat tagasi. Töötasin mõlema lapsega eraldi ning hakkasid juhtuma imed. Aga arvan, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, seepärast valisin täna, aastaid hiljem, välja ühe foto, mida Sulle näidata. Siin nad on, meie kallid!

Laste mõistmisest ehk need pöörased kaheaastased

Ema ja laps on kuni lapse kuue-seitsmeaastaseks saamiseni ühises energiaväljas, kus infovahetus toimub väga kiiresti. Emana oled võibolla isegi kogenud, et kui Sul on kiire ja oled närvis, hakkab laps just siis nutma või ei saa ennast kuidagi ise riidesse. Selleks on lihtne põhjus – lapsed tunnetavad ema energiat.

 

Ema närvilisust ja rahutust, temas üles kerkinud ärevust tunneb ka laps. Kui ema võtab antidepressante, siis mida peaks lapsele andma? Tegelikult ka!? Emal tuleks hoopis tegeleda oma valuliste teemadega, et tal poleks enam vaja antidepressante süüa, ning laps terveneb iseenesest. Samas nii lihtne see kõik ka pole, sest enamik emasid ei oska oma teemadega tegeleda.

 

Nii, et ema, kirjuta mulle! Kui vajad abi, siis ma olen just õige inimene Sind aitama.

 

Tulles tagasi laste teema juurde, siis 90 protsenti lastest on ülitundlikud ehk tunnevad teiste inimeste emotsioone. Enamik suuri inimesi ei saa sellest aru. Nad ei mõista, miks laps ühtäkki kõva häälega nutma hakkab või miks talle telekat vaadates hüsteeriahoog peale tuleb. Nagu sedagi, miks lapsel on raske lasteaias hästi käituda või miks ta poes kuidagi “tavaliselt” olla ei oska. Vastus peitubki selles, et laps korjab üles teiste inimeste emotsioone. Ta ei saa veel hästi aru, milllised emotsioonid on tema omad ja millised võõrad. Siin saan taas mina aidata. On olemas ka lihtsaid nippe, kuidas last nendest emotsioonidest välja aidata.

 

Sama oluline on mõista lapse vajadust olla keegi. Olla koheldud väärtuslikuna ja omada õigust valida, mida oma ajaga teha. Ja muide, vahepeal on vaikimine väga hea! Leidub kodusid, kus raadio või televiisor mängib kogu aeg igapäevasele tegevusele taustaks. Kui nii on ka Sinu kodus, siis palun lõpeta see koheselt, vastasel juhul teed endale ja lapsele karuteene.

 

Ära suru lapsele pidevalt peale oma soove ja tahtmisi, vaid luba tal võimalikult palju ise valida, mida ja kuidas teha. Kui laps toimib väga valesti, siis ütle talle seda – näiteks kui ta ronib klotsihunniku otsa ja võib sealt maha kukkuda. Ent kui ta teeb midagi, mis pole just eluohtlik, siis mina soovitan talle seda lubada.

 

Ükski laps ei ole pöõraselt käituv kahene, kolmene ega neljane siis, kui tema ema on rahulik, õnnelik ja rõõmus. Kas Sina oled seda?

 

Mida me Skype’i- või telefoniseansil teeme?

Nonii, mul on probleem. Tahan muuta seda ja seda. Mida ma nüüd tegema pean ja kuidas seda saab muuta? Loen ühte arvukatest kirjadest, mis on jõudnud minu Facebooki sõnumikasti.

 

Köigepealt saadan Sulle mõned failid tutvumiseks ja tagasisaatmiseks. Üks nendest on kliendiankeet. Sinna palun ma Sul kirjutada, millega Sa soovid tegeleda, ja selle mulle siis tagasi saata. Nende failide põhjal saad ka aru, kas minuga töötamine üldse sobib Sulle.

 

Järgmine etapp ongi juba vestlus SKype’i või telefoni teel. Skype’i kasutamine on tasuta, kui Sul on internet ja selle vahendusel saab vestelda inimestega üle terve maailma.

 

Kohe seansi alguses asume Sulle probleemiks oleva teema kallale, saame aru, mida see soovib Sulle õpetada, ning tunnetame selle energiat, kuni see kaob. Järgnevalt loome asemele olukorra, mida Sa tulemuseks soovid ja millega Sa ise rahul oled.

 

Probleemiks võib olla mis iganes, kuid palun pea meeles, et alati on sellel Sulle mingi SÕNUM, mida ma oskan Sulle vahendada.

 

Annan oma seanssidele ka garantii – kui muutust ei ole ja Sa rahule ei jää, saad raha tagasi. See tähendab, et seansi eest on vaja teha ettemaks enne selle toimumist.

 

Kõige parem aga on, kui loed klientide tagasisidet Skype’is ülemise lingi alt.

 

Töötan nii eesti kui ka inglise keeles. Võid valida ükskõik kumma neist, tunnen end mõlemas keeles mugavalt. Väike vihje – alateadvusega võib suhelda mistahes keeles. Proovi järele, kui oskad. 🙂

 

 

Miks ma ei paku prooviseansse ja eelistan kliendiga pikemalt töötada?

Minu unistuste klient on niisugune, kellega me saame teha pikemal perioodil koostööd. Miks see nii vajalik on? Kas ühekorraga siis kõike ei saa?

 

Toon Sulle ühe tabava võrdluse – töötamine emotsioonidega (uskumuste, energiatega vms, nimeta neid, kuidas tahad) on nagu sibula koorimine. Tegeleme esimese valulise asjaga ära, aga klient üldjuhul teab, et seal all on veel midagi peidus. Ja selle all veel midagi. Või olgu, ütleme, et ta ei tea. Miks see aga nii oluline on, et ühe teema alt välja tulevate asjadega lõpuni tegeleda?

 

Minu kaalueksperiment on eelneva kohta väga hea näide (kohe varsti kirjutan sellest ka eraldi blogipostituse). Niipea, kui kaaluteema ära lahendasin, hüppas välja ärevus. Minu neuroloogist ema isegi ei hakanud mulle Xanaxit pakkuma (infolehe sain), sest ta mõistis, et töötan selle emotsiooniga teistmoodi. Tõepoolest, ma täiega nautisin üles kerkinud ärevust. Hoidsin teda nagu beebit enda ligi ega raatsinud ära saata. Sest ma juba tean, et kõik emotsioonid toovad meile sõnumeid ning ma ei tapa sõnumitoojat, vaid võtan teate vastu. Siis ei pea Universum mulle uut sõnumitoojat saatma.

 

Nii, lõpetasin ärevusega tegelemise – ja välja lõi hoopis teine teema! Pärast sellega tegelemist saabusid vaikus ja rõõm.

 

Seega, ma eelistan, et tuleksid mulle pikemaajaliseks kliendiks, mitte ei piirduks üksnes väikese kohtumisega, kus me Su teema läbi hammustame. Miks Sa peaksid seda tegema? Sest Sinu elu paraneb olulisel määral, kui Sa enda jaoks selle investeeringu teed!

 

Õppisin asjade poolikuks jätmise teema ise väga valusalt ära. 2010. aastal tuli läbi soovituse minu vastuvõtule üks kena noor naine. Tegime temaga kokku kolm tundi tööd. Olgu öeldud, et ta oli väga nõrga tervisega. Ta läks ära ning saatis mulle üsna varsti kirja, et tema proovid oluliselt paranesid ja vajaminev insuliinikogus vähenes. Vaid kolmetunnise töö tulemusel. Aga naine tagasi ei tulnud. Ilmselt oli põhjuseks raha, kuigi mu tasud ei olnud tol ajal väga kõrged. Nägin teda hiljem figureerimas avaliku elu tegelasena ja ta astus üles ka telesaates. Mul käis külm jutt südame alt läbi, kui nägin-kuulsin teda merre hüüdmas lauset, millega viimati tööd tegime: ”Ma olen valmis vastu võtma kõike, mida armastusel on mulle pakkuda!”. Kahjuks ei olnud ma ise sel hetkel valmis klientidega tegelemiseks (olin beebiootel) ja ka tema ei võtnud ühendust. Ma tean, et oleksin saanud teda palju aidata. Seepärast pakun nüüd oma klientidele 3-kuulisi pakette, kus ma toetan neid kaks korda kuus seanssidega. Mõistagi on võimalik võtta ka ühekordseid seansse, kuid enamik mu klientidest liitub kolmekuulise paketiga, kus töötame Skype’i vahendusel.

 

Päikeselisi päevi Sulle!

 

Heidi

Minu abikaasa imeline tervenemine

Täna kirjutan oma abikaasa imelisest tervenemisest. Võib tunduda uskumatu, kuid see juhtus vaid poole tunniga.

 

Aga nüüd kõigest täpsemalt. 2009. aasta sügis. Meie vanim laps oli viieaastane ja noorim kolmene. Mu abikaasa selg oli jäänud haigeks, kohe ülihaigeks. Ta ei saanud käia ega istuda ning isegi voodis lamamine oli tõeline piin. Minu ema, tunnustatud neuroloog ja imeline arst, oli meile nagu päästeingel, kes tuli ja tegi seljablokaadisüste. Mu mees sai ka kõik parimad uuringud. Diagnoosiks oli väljasopistunud ja murdunud disk (või oli neid mitu, hetkel ei meenu). Operatsioonile minna mu ema ei soovitanud. Mäletan tänaseni hästi, kuidas ta rääkis, et üks Vanemuise meesballetitantsija sai sellest operatsioonist suured tüsistused. Nii et midagi nagu ei olnudki teha. Mu armas, kallis mees oli nagu vana inimene. Ta ei saanud lastega mürada, neid tõsta, isegi vetsupotile ei saanud istuda. Valu kiirgas ka jalga. No vahepeal oli asi parem, KUNI… lihtsalt heast peast, oli valu tagasi.

 

Niisugune oli olukord 2009. aasta sügisel. Päris nutune. Olin ise samuti paras närvipundar, sest lapsed olid sageli haiged, eriti meie kolmeaastane poja. Juba üsna varsti pärast sünnitusmajast koju jõudmist hakkas temaga trall pihta – beebi oli kõigest 7-päevane, kui meil tuli bronhiidi tõttu TÜ lastehaiglasse minna. Bronhiidid ja astmad kimbutasid meid kogu aeg. Väga sageli juhtus, et istusin kell kolm öösel unisena köögis ja tegin beebile inhalaatorist Ventolini auru. Või siis 2-aastasele, või 3-aastasele. Lasteaias sai ta üksnes natuke aega käia ja juba jälle hakkas kogu möll otsast peale. See oli väga väsitav aeg. Olin täiesti murest murtud ja magamata.

 

Päris jama, eks! Kuni 2009. aasta sügisel soovitas tuttav Rännaku-praktik mulle ühte koolitust, mis oli tugevaks tõukeks sellele, et hakkasin aru saama, kuidas uskumused, energiad töötavad. Vaid 30-minutise seansiga paranes mu abikaasa selg ja kunagi teda nii rängalt piinanud valu ei ole enam naasnud. Olime selle üle väga õnnelikud ja oleme siiani.

 

Energiad ja sõnumid, mis olid selle haiguse all peidus, olid väga tugevad ja nõudsid läbi valu, et mu mees lõpuks ometi oma alateadvusele ja kehale tähelepanu pööraks.

 

Nüüd, alates 2016. aasta sügisest, õpetan ma inimestele meetodeid, kuidas nad ise saavad enda ja oma armsate lähedaste jaoks imesid teha. Minu suur südamesoov on täitunud. Eile kirjutas üks koolitusel osaleja, et temagi sai piinavast alaseljavalust priiks – lausa nii, et massöör helistas, et kuhu kadunud oled? – ning ta pidi ka massööriga jagama, mida ta teinud oli. Tunnen lõputult suurt tänulikkust, et saan inimesi aidata ja muuta maailma paremaks kohaks!

 

Liitu Facebookis grupiga Lihastestimise koolitused (no õigem nimi oleks sellele ehk “Kuidas teada, mida Su keha tahab öelda”), kui Sinagi soovid õppida, kuidas saada teada oma keha sõnumeid, nii et haigused kaovad.

 

Ahjaa, meie lapsed tervenesid ka nagu imeväel – bronhiite ei ole alates 2009. aastast enam olnud. Selleks oli mul vaja endal läbi teha üks seanss. Kui Sinulgi on probleeme lapse sagedase haigeolemisega, siis sellele saab lahenduse läbi Sinu töötades.

 

Tänulikuna,

 

Heidi

Saad kõike muuta, kui seda päriselt tahad!

Minu sõnum maailmale on, et Sa saad kõike muuta, kui seda päriselt tahad. Minu elulugu võiks olla inspiratsiooniks mõnele kirjanikule ja sellest saaks ülihea romaani. Siin on olnud kõike, mis elu  mahlaseks muudab. Mu vanemad avaldavad siiani kahetsust, et mul oli selline lapsepõlv, nagu oli. Ma kinnitan neile iga kord, et see kõik on okei. See on minu jaoks läbitud teema. Ma olen sellest nii palju õppinud, jaganud oma koolitustel, puudutanud hingi ja aidanud saatusekaaslasi.

 

Olen ise elav näide sellest, kuidas on võimalik muuta oma elu väga palju ja kardinaalselt, ning täita oma lapsepõlveunistus tõelisest, armastavast perekonnast. Minuga poleks seda juhtunud, kui ma ei oleks hakanud tegelema erinevate energiatöö tehnikatega. Neid tehnikaid soovin õpetada ka teistele – nii koolitustel kui ka Skype’i-seanssidel klientidega.

 

Loomulikult olen ma muutunud paremaks inimeseks ka läbi abielu oma mehega. Oi, on see alles olnud kasvamine! Õigemini, tavaliselt ma väldin sõna “kasvamine”, sest tegelikult ei ole see kasvamine, vaid pigem tagasipöördumine selle poole, kes ma olin, kui sündisin. Sündides oleme me kõik puhtad lehed – kuni meie vanemad ja teised lähedased, kasvatajad ja muud inimesed meid vormima hakkavad. Teadmatult ja lootes parimat. Ja tihti ei ole parim just meile parim. Kas said aru, mida sellega mõtlesin?

 

Lugesin äsja ühest blogist, kuidas mees tahaks minna sõpradega Taisse, et perest puhata. Mida ma sellele mehele ütleksin? “Mine, kui Sa pead!”. Mida ma ütleksin tema naisele? “Lase tal minna, ta peab!”. Minu mees käis neljal aastal jaanuarikuus kolm nädalat kestnud matkadel (Tai, Kambodža, Vietnam ja Peruu on vaid mõned maad, mida ta külastas), kuni tema käimised said käidud, ta oli oma tunded läbi töötanud ning oli valmis olema 100% perepea ja isa neljale lapsele. Kas see oli vajalik? Jah! Mul ei olnud sugugi lihtne südatalvises Eestis kolm nädalat ilma abikaasa toetuseta laste ja igapäevase elukorraldusega toime tulla (meil on ikkagi neli last), aga seeläbi sain endale imelise mehe! Nii, et  – naine, loe seda, ja mees – näita seda postitust oma naisele.

 

Lisaks omaenda kogemustele tunnen siirast rõõmu klientide rohkearvulise tagasiside üle, mis kinnitab taas ilmekalt, et meil tõepoolest on võimalik kõike oma elus muuta. Mul on terve posu edulugusid inimestelt, kes on saanud lahti migreenist, teinud suure elumuutuse, paranenud seljavalust jne. Oktoobris aga võtsin ise vastu veel ühe väljakutse ja näitasin seda, kuidas oma mõtteviisi ja emotsioonidega töötades saab kaalu langetada. Kohe varsti, kui minu esimese kümne kaalulangetamise päeva kokkuvõte saab valmis, panen ka siia blogisse selle lingi üles.

 

Paid Sulle,

 

Heidi

Räägime lastest.

Hei! Viimasel ajal küsivad inimesed minult väga sageli küsimusi laste kasvatamise kohta. Kuidas ma teen seda, kuidas ma teen toda ja kuidas ma räägin lapsega ühest või teisest asjast.

 

Ma olen väga õnnelik, et oleme abikaasaga ühel meelel enamikus lapsi puudutavates küsimustes. Samuti on peresisesed rollid ja erinevad teemad meil omavahel kuidagi hästi ära jagatud. See aga ei tähenda, et mina ei räägiks investeerimisest ja muudest rahateemadest ning abikaasa ei puudutaks näiteks seksiga seonduvat. Me räägime lastega vabalt kõikidel teemadel vastavalt nende vanusele.

 

Meie peamine põhimõte on see, et meie lapsed on oma valikutes vabad. Me ei sea piiravaid raamistikke väga paljudele asjadele. Näiteks ei pea meie 6-aastane poeg käima iga päev lasteaias. Meie lapsed ei ole kohustatud oma toiduportsjoneid lõpuni ära sööma ning nad ei pea sööma toitu, mida nad ei taha. Selle olen alati ka lasteaias selgeks teinud.

 

Me kiidame oma lapsi igal võimalikul juhul ning julgustame neid ennast proovile panema. Hindame väga laste privaatsust ja seda, et neil on vajadus mõnikord ka üksinda mängida ja läbi oma fantaasia midagi luua. Me toetame lapsi nende ostuotsustes. Lubame neil kanda selliseid riideid, mida nad soovivad, ja ostame vajadusel rõivaid juurde. Me lubame lastel ka laiselda.

 

Oleme valmis tasuma laste kõikide huviringide eest ning toetame neid, et nad oma ringidesse ka jõuaksid. Mõnikord tähendab see, et peame lapsi oodates tund aega parklas seisvas autos istuma või ujula mängutoas aega parajaks tegema.

 

Me küsime oma laste arvamust alati enne, kui nende päevagraafikusse kohustusi ja käike lisame, samuti arvestame nende olemasolevate plaanidega. Me ei jäta neid kunagi inimestega, kes ei taha nendega kogu südamest koos olla (meie lapsehoidjad on väga valitud inimesed).

 

Kas see teeb meist head lapsevanemad? Ma ei tea! Aga see on parim, mida saame hetkel pakkuda. Meil on ikkagi neli last. Parimad ajad me elus! Parimad inimesed meie elus!

 

Ehk nagu mu abikaasa paar nädalat tagasi ütles: ”Algul olid Heidi ja Levis. Siis vaatas Heliisa, et midagi oleks vaja muuta. Tuli meie peresse. Vaatas, et asi on väga hull ja kutsus Siimu appi. Siim tuli appi ja kutsus Stigi appi. Isegi Stig ei saanud kõike muuta – ja siis kutsuti Helena appi. Helena on meid kõige rohkem õpetanud. Seda, kuidas alati armastada!”

 

Ma arvan, et see on väga kõnekalt öeldud!

 

Tänulikuna,

 

Heidi

 

  1. Unustasin kirjutada koolist ja hinnetest. Meie kaks suuremat last on kooliealised ja neil on väga head hinded. Aga me toonitame alati, et laps õpib enda jaoks. Ja näitame, kuhu tal on võimalik jõuda. Oleme pakkunud ka toetavaid lahendusi erinevates olukordades – näiteks on lapsel alati võimalus jääda koduõppele, kui ta peaks seda soovima. Olen ise väga selle poolt, et lapsed käivad sotsiaalses mängus, st koolis. Minagi armastan sotsiaalseid mänge, see on ka üks põhjuseid, miks ma olen tegev Lionsi heategevusliikumises ja naiskorporatsoonis.