Enese lõikumine ja muu enesevigastamine on valus teema. Ma tunnen lausa füüsiliselt seda valu, kui mõni ema sellest kirjutab. Ma ei saa tema juurde astuda ja öelda, et ma saan Sind ja Su tütart aidata. Miks ma seda teha ei saa? Sest suure tõenäosusega ei võta ta abi vastu, talle lihtsalt ei tundu võimalik, et olukorda saaks parandada.
Miks inimesed ennast üldse ise vigastavad? Põhjuseks on suur ängistus. Nii suur, et valus on elada. Hea uudis on see, et olles valmis oma ängistusele vastu astuma, muutub see ilusaks punaseks või oranžiks, soojaks ja kõikehõlmavaks ARMASTUSEKS.
Mulle meeldib väga lugeda elulugusid. Juba tükk aega on mul riiulil raamat ühest mu kunagisest lemmikust, Kurt Cobainist. Olin teismeline, kui ilmus tema lugu “Come As You Are”. Mäletan, kuidas tegin kõik aknad lahti ja lasksin seda “sajaga” üle kogu Tammelinna.
See raamat on Michael Azerradi kirjutatud “Nirvana lugu”. Olles nüüd targem, loen seda ja mõistan täielikult, miks kõik juhtus nii, nagu juhtus. Kurt Cobain ei olnud kunagi enda ja teistega rahul, ei tema ise ega keegi teine ei olnud kunagi piisav (enough), piisavalt hea. See tekitabki ängistust.
Õnneks saab selle ängistusega tegeleda ja inimese enesepõletamise teelt välja juhatada.
Me kõik oleme väärt tundmist, et me oleme piisavad ja piisavalt head, teeme piisavalt palju ja piisavalt tihti. Juba see, et me siia ilma sündisime, on täiesti piisav! Sinu energia on piisav ja maailm vajab Sind!