emotsionaalne söömine

Edulood, mis on muutnud elusid

Jagan Teiega mõndasid elumuutvaid edulugusid, kus inimesed on ise enda tervist parandanud, vabanenud rasketest haigustest või aidanud kellelgi teisel sammuda tervemasse homsesse.

 

Imeline, kas pole? Jaga seda ka teistega ja rõõmustame kõik koos!

Liitu juba nüüd aprillis toimuva NPA nädalavahetusega, et ka Sina saaksid abistada iseennast ja oma lähedasi. Lisainfo ja liitumine https://heidiplumberg.lpages.co/npa-kursus-aprill-2019/

Avatud on ka registreerimine NPA baaskursusele! Liitu siin: https://heidiplumberg.lpages.co/npa-baaskursuse-eelregistreerimine/.

Laadides alla tasuta juhendi, kuidas panna alateadvus enda kasuks tööle, saad teada, kuidas saab alateadvus olla Sinu suurim sõber ja toetaja https://heidiplumberg.leadpages.co/kuidas-panna-alateadvus-enda-kasuks/.

Alateadlik söömine ja kas on võimalik tervendust saada ka vahemaa tagant. Jane tagasiside.

Mõni edulugu on mind eriliselt tiivustanud. Üheks selleks on kindlasti Jane lugu, mida siin natuke kokkuvõtvalt jagan. Janega töötasime ühe seansi koos. Ja ühe korra aitasin teda siis, kui ta saatis suures hädas mulle palve. Jah – siis veel ei olnud Facebooki – see edulugu pärineb umbest aastast 2010.


Jane lugu

Tere armas Heidi,

Olen samuti nõus jagama oma kogemusi. Kardan, et see tuleb väga pikk kiri, sest mulle tundub, et kui seda lühidalt kirjutada, siis jääb midagi väga olulist välja. Alustan päris algusest…

Oktoobris 2002 suri väga ootamatult mu isa, kellega olime hingeliselt väga lähedased ja ma armastasin teda väga. Kaks kuud hiljem jäin rasedaks kuigi mul oli emakasisene rasestumisvastane vahend. Mõistsin, et kui üks hing mu elust võeti, siis teine armas antakse asemele. Rasedusega kaasnes ka öine söömine ja lapse sündides ei kadunud see öine söömine vaid muutus aastatega aina kontrollimatumaks. See toidu (eriti magusa) söömine öösel oli nii meeletu, et mitte midagi ei aidanud. Proovisin erinevaid meetodeid kaalujälgijatest psüholoogini, aga asi süvenes ja süvenes. 2010. aasta alguseks oli asi kujunenud nii hulluks, et ärkasin iga tunni tagant ja käisin köögis söömas. Aasta tagasi veebruari kuus juhtusin täiesti kogemata Heidi  kodulehele. Ma isegi ei saa siiani aru, kuidas ma sinna sattusin, sest sel hetkel ei otsinud ma internetist mitte mingisugust abi. Otsustasin proovida seda teraapiat, mida Heidi tutvustas mulle siis juba telefonis, öeldes, et sellega võib minna vast 15. minutit. Ma ei uskunud seda. Olin “öösöödik” olnud juba 8 aastat ja keegi lubab selle lahendada veerand tunniga. See oli naeruväärne. Aga minu olukord oli lootusetu ja enam kaotada ei olnud muud, kui raha, mis minult selle eest küsiti. Otsustasin proovida.

See, mis seal vastuvõtutoas aga juhtuma hakkas, ei olnud sugugi enam naeruväärne. Heidi hakkas minu uskumustega tegelema ja kui jõudsime küsimuseni, kas minu öine söömine on seotud mõne uskumusega lehelt “lein/kaotus” rullus kõik lahti. Ma ei olnud leppinud teadmisega, et mu isa ei ole enam minu jaoks olemas. Uskumusavaldus, mis oli minu öise söömise põhjustajaks kõlas järgmiselt: “inimese surm ja suhete lõppemine on elutsükli loomulikud osad.” Ei olnud minu öise söömise põhjuseks rasedusega kaasnev söögiisu kasv nagu olin alguses arvanud. Kõik on palju sügavamal, kui meie tavateadvus tunnistada tahaks. Ja tõepoolest võib veerand tunniga jõuda probleemi tuumani.

Sellel seansil tuli veel väga palju piiravaid alateadlike uskumusi pinnale, mida olin aastaid endaga kandnud ja kui olin end tühjaks nutnud saime selle kõik ümber muuta postiivseteks mind toetavateks uskumusteks. Minu öine söömine kadus nagu seda poleksi kunagi olnud.

Kuigi see on vaid üks näide minu enda elust, olen suuri muutusi näinud ka inimeste eludes, kellel olen aidanud nende alateadlike uskumusi testida ja ümber muuta.

On veel üks näide seotud minuga. Sattusin 1. augustil 2010 suurte valudega rindkeres haiglasse. Peale neljatunnist vereanalüüside vastuse ootamist muutus hetkega kõik. Selgus, et tegemist on ägeda südamelihaseinfarktiga ja mulle anti paber kuhu pidin ruttu alla kirjutama, et olen nõus ja annan oma allkirja, et mulle tehakse südame sondeerimine. Ma ei teadnud mida see kõik tähendab ja mida minuga tegema hakatakse ja kas ma elan veel edasi või saabki kõik seal haiglas olles läbi ja ma ei näe oma lapsi enam mitte kunagi ja nemad jäävad ilma minust. Sattusin tohutusse kirjeldamatusse paanikasse. Mul oli surmahirm selle sõna otseses mõttes, kes ei ole seda ise kogenud ei oska seda tunnet mitte kuidagi ette kujutada, see on väga väga kole tunne, mis röövib kogu su olemuse enda võimusesse. Ma ei osanud teha muud, kui haarasin telefoni ja enne, kui mind ära viidi jõudsin Heidile helistada ja öelda, mis minuga juhtus ja kui väga ma kardan, et ma suren kohe ära. Ja umbes kahekümne minuti pärast toimus minuga täielik muutus – mu surmahirm kadus hetkega ja asendus vajadusega naerda. Ma ei saanud aru, mis toimub, sest arstid ei olnud mulle midagi rahustavat andnud. See on kõige veidram asi, mis minuga üldse kunagi on juhtunud. Ma hoidsin naeru tagasi, sest kui oleksin sellele tundele vaba voli andnud oleksin naernud nii, et terve haigla kajab. Kui mind viidi tagasi palatisse nägin telefonis, et Heidi oli mulle sõnumi saatnud:“…sinu hirm peaks olema nüüd kadunud, sinuga on kõik hästi..”. Minuga oligi hästi, mu hirm oli kadunud ja asendunud väga veidra tundega. Ma tahtsin nii väga naerda ja see tunne kestis hommikuni. Terve öö ma võitlesin, et mitte kõva häälega naerma puhkeda.

Need on vaid minu kaks näidet. Kuid see on palju suurem ja avaram protsess. Nõustun Margiti poolt öelduga, et ühiskonna pahupoole küsimused jooksevad minust mööda, ainult mind otseselt puudutavad ja vajalikud asjad jõuavad kohale. Keegi kõrgem selekteerib. Elu on sellega palju kvaliteetsem ja palju enam pakkuv.

Tööd endaga on veel palju ja ehmatus infarktist on jätnud sügavale minusse veel jälje ja alateadvusest kerkib pinnale aegajalt mõni paanikahoog. Aga usun, et suudan ka need lahendada. Ma armastan elu ja kõike, mis sellega kaasneb. Olen südamest tänulik, et olen olemas, saan armastada oma lapsi ja lähedasi veelgi rohkem, kui enne ja oskan tunnetada hetkes olemise võlu. Arvan, et ükskõik milline teine meetod jõuab inimeseni just tema jaoks õigel ajahetkel. Soovitada võib, aga, kui inimene ei ole vaimselt selleks valmis, siis ei ole ta sellest ka huvitatud.

Kõigile imelist rada soovides. Jane


Vaata siit, kuidas alateadvus enda eesmärkide suunas tööle panna – https://heidiplumberg.leadpages.co/kuidas-panna-alateadvus-enda-kasuks/

Kuidas leida oma alateadlikke blokke, siis oled oodatud kursusele – https://heidiplumberg.lpages.co/lihastestimise-online/

 

Heidi

Üürike lohutus külmkapist

Söömishäirete alase teavitustööga tegeleva heategevusorganisatsiooni BEAT algatusel Inglismaa elanike seas läbi viidud uuringu andmetel leiab tervelt 95% inimestest, et dieedid ei anna soovitud tulemusi. 85% uuringus osalenutest ei suuda langetada kaalu, alistudes kontrollimatutele söömishoogudele seetõttu, et neil on toiduga emotsionaalne side. 85% inimestest söövad ülemääraselt palju enese lohutamiseks, tulemata toime oma negatiivse kehapildiga.

Niinimetatud “emotsionaalsed sööjad” kasutavad toitu rahunemiseks ja lõõgastumiseks, samuti siis, kui tunnevad end vihase, üksildase või õnnetuna, sest söömine lülitab negatiivsed emotsioonid ajutiselt välja.

Peamised emotsionaalsed seisundid, mis panevad söömisest lohutust otsima, on viha, solvumine, üksindus, reetmine, frustratsioon, armukadedus, süütunne, vaenulikkus, häbi, abitus, jõuetus, stress ja väsimus. Neile lisandub veel hulgaliselt muid sügavale peidetud salakavalaid tundemustreid, mille seos kontrollimatu söömisega polegi alati ilmne. Ehkki söömine võimaldab häirivast seisundist hetkeks välja astuda, ei tervenda see negatiivseid emotsioone, vaid hoopis süvendab neid.

BEAT-i korraldatud emotsionaalse söömise uuring näitas, et kolmandik naistest näksib salaja, kogedes hiljem häbi, süüd ja lootusetust oma söömiskäitumist teadlikult juhtima hakata. Kõik need negatiivsed tunded loovad lakkamatu nõiaringi, mis hoiab ülesöömise mustreid alal isegi siis, kui Sul on õnnestunud oma söömisharjumusi juba mõnda aega tugeva tahtejõu abil kontrollida.

Sinu söömiskäitumist täiskasvanueas ei mõjuta üksnes toit ja selle kogus, mida Sa lapsena sõid, vaid ka Sinu vanemate suhtumine toidusse. Söömishäiretega tegelevad terapeudid puutuvad oma klientidega töötades sageli kokku uskumustega “Ma ei saa süüa seda, mida teised söövad“ ja “Ma ei saa head toitu või maiustusi, mida ma soovin”. Need uskumused võivad olla juba väga varajases lapsepõlves sügavale Sinu alateadvusesse juurdunud, kui said harva maiustusi, Sind karistati kommide äravõtmisega või oled pärit vaesest perekonnast, kellel polnud võimalik endale alati soovikohast toitu lubada. See tähendab, et kui Sul ei võimaldatud süüa seda, mida tahtsid, ning Sul polnud oma toiduvaliku üle sõnaõigust, tekkis Sul mõistagi terav isu söögi järele, mida nägid teiste laste lõunakarpides ja mida pakuti nende sünnipäevadel või muul ajal neil külas käies.

Aastaid hiljem on Sul muidugi vaba juurdepääs kõigele, mida iganes süüa ihkad, kuid Sa usud endiselt, et ei saa endale midagi maitsvat lubada, tuues seekord põhjuseks vajaduse oma kehakaalu ohjes hoida. Tegelikult aga räägivad Sinus ikka veel needsamad vanad, lapsepõlvest kaasa saadud uskumused: “See pole mulle lubatud”, “Ma ei saa süüa seda, mida teised” ja “Teised võivad seda süüa, kuid mina mitte”. Isegi siis, kui veenad end läbi mõistlike argumentide loobuma toitudest, mis pole Sulle võib-olla just kõige tervislikumad, tunned end oma sisemuses väikese lapsena, kes tahaks nii väga maiustada millegi heaga. Nüüd, täiskasvanuna, tahad kõiki neid häid asju veelgi enam ning mida rohkem ennast piirad, seda võimetum oled erinevatele taltsutamatutele isudele vastu seisma. Oled sattunud nõiaringi, mis saboteerib Sinu parimaid kavatsusi dieeti pidades kaalus alla võtta.

Miks dieedid, salenemispreparaadid ja maovähendusoperatsioonid enamasti ei toimi?

Dieedid seavad meie loomulikele toidueelistustele ja söömisharjumustele liialt piiravaid tingimusi, mis muudavad toitumiskavast kinnipidamise raskeks. Teades, et 95% dieeti pidanud inimestest koguvad kaotatud kaalu tagasi umbes aastaga, millele tihtipeale tulevad juurde veel mõned lisakilod, võime teha paikapidava järelduse, et dieedid ei toimi. Pikim aeg, mil me suudame rangelt piiritletud salenemisprogrammist kinni pidada, on ainult kuus nädalat, paljud inimesed saavad dieediga edukalt hakkama vaid paar päeva.

Sarnaselt dieedile ei lahenda ka trennis käimine, erinevad kõhnumispreparaadid ja maovähendusoperatsioon probleeme, mis on seotud kontrollimatute isude ja ülesöömisega. Neil probleemidel on alati emotsionaalne põhjus – kõige sagedamini vajadus leida lohutust, kui ollakse stressis, õnnetu, solvunud või tüdinud.

Enam kui 70% ülesöömise all kannatavatest inimestest on emotsionaalsed ja sõltuvuslikud sööjad. Ülejäänud 20% söövad üle harjumuslikult ja enesele teadvustamatult ning üksnes 10% satub ohjeldamatutesse söömishoogudesse vihast ajendatuna. Selleks, et oma kehakaalu edukalt alandada, on Sul vaja teada, millist tüüpi sööja Sa oled, hakates lahendama probleeme, millega ei suuda toime tulla ükski dieet, saledustablett ega maoklamber.

Mis on viga kiirtoidul, töödeldud toiduainetel ja maiustustel?

Krõpsud, kommid ja šokolaad, koogid, küpsised ning muud pagaritooted EI OLE toit. Seda pole ka margariin jt rafineeritud toiduained, valmisroad ja kiirtoit. Need kõik sisaldavad endas kokteili värv- ja säilitusainetest, suhkrust, transrasvadest ning muudest keemilistest ühenditest, millest Sinu keha muutub kergesti sõltuvaks, sest need ained vabastavad kehas dopamiini sarnaselt narkootikumidega, ja nii hakkabki organism neid nõudma üha enam ja enam. Hiljutised teadusuuringud on näidanud, et pitsade, burgerite, krõpsude ja kookide söömine programmeerib inimese aju ihaldama järjest rohkem suhkru-, soola- ja rasvarikkaid toite. Aasta-aastalt suurenevas kiir- ja valmistoidu tarbimises nähakse selget ohumärki, prognoosides, et peagi jõuab “keemilise toidu” tekitatud sõltuvuste osakaal alkoholisõltuvusest ettepoole.

Kasutan oma töös meetodeid, mis õpetavad Sulle, kuidas teha toidu osas parimaid võimalikke valikuid. Hakkad mõistma, et kommid ja šokolaad ei ole toit ning need ei muuda Sinu enesetunnet paremaks. Kui Sinu keha saaks ainuõiguse otsustada, mida Sa endale suhu pistad, ei küsiks ta Sinult kunagi krõpse ega rämpstoitu, sest talle ei meeldi pidevalt lagundada rasvu ja kemikaale.

Ainus osa Sinust, mis arvab, et Sa kõiki neid “ahvatlusi” tõepoolest tahad, on Sinu mõistus. Oma uskumusi muutes ning keha vajadusi järjest paremini tunnetama õppides kontrollid, juhendad ja mõjutad Sa oma mõistust olema ükskõikne rämpstoidu suhtes, ning seda igaveseks. See ei tähenda, et Sa ei söö enam kunagi kooki ega kommi, vaid et Sa tahad neid vähem ning rahuldud alati väiksema kogusega.

Naudingud lisavad elule rõõmu ja sära, teiste seas ka toiduelamused. Mõtestades lahti varjatud sõnumeid, mida Sinu emotsioonid Sulle läbi Sinu söömismustrite öelda püüavad, pole Sul tarvis enam otsida kiiret lohutust külmkapist. Selle asemel saad nautida elu õnnestavat kirkust, oma kaunist keha ning iga suutäit maitsvast ja tervislikust toidust, mida endale täie südamerahuga lubada võid.

Soovid rohkem teada mõtlemise kohta? Vaata siia https://heidiplumberg.leadpages.co/thinkthin-ee-grupi-programm/

Liitu ThinkThin FB grupiga siin https://www.facebook.com/groups/thinkthin.ee/