Miks Sa end tagasi hoiad? Esimene episood sarjast „Sinu haav loob sinu reaalsuse"

Kas sa oled kunagi tundnud, et sa tead täpselt, mida teha — aga sa lihtsalt ei tee seda? Sa loed raamatuid, käid koolitustel, kuulad podcaste, paned plaane paika. Aga kui hetk kätte jõuab, mil oleks vaja päriselt tegutseda, siis miski sinu sees vajutab pidurit. Sa lükkad asja edasi. Sa leiad uue põhjuse, miks „praegu ei ole õige aeg". Ja jälle möödub nädal, kuu, aasta — ja sa oled täpselt samas kohas, kus enne.

Kui see kõlab tuttavalt, siis tahan sulle öelda midagi olulist: probleem ei ole sinu distsipliinis ega motivatsioonis ega teadmistes. Probleem on sügavamal. Ja sellest sügavamast kohast see episood räägibki.

Tere tulemast minu uue podcastisarja „Sinu haav loob sinu reaalsuse" esimese osa juurde. Mina olen Heidi Plumberg — selgeltnägija, coach, terapeut ja koolitaja — ja järgmise kaheksa episoodi jooksul me sukeldume koos teemasse, mida enamik enesearengukirjandust pelglikult katsub: energeetilisse haava, mis sind alateadlikult tagasi hoiab.

Sina tead, mida teha. Aga sa ei tee. Miks?

Kui ma istun klientidega ühele-ühele sessioonil, kuulan ma sageli sama lauset: „Heidi, ma ei saa aru, miks ma seda ei tee. Ma tean ju, mida vaja oleks." Ja siis tulevad selgitused — distsipliini puudus, prokrastinatsioon, ajapuudus, väsimus, „ma olen lihtsalt selline".

Aga need ei ole põhjused. Need on sümptomid.

Tõeline põhjus on see, et mingi osa sinust ei tunne ennast turvaliselt, kui sa oled nähtav. Ja ma ei räägi nähtavusest ainult selles tähenduses, et lähed Facebook Live'i või avalikule lavale. Nähtavus algab juba sealt, kui sa lubad endal olla õnnelik. Kui sa lubad endal saada edukaks. Kui sa lubad endal armastust vastu võtta. Kui sa lubad endal rääkida oma päris mõtteid valju häälega — isegi siis, kui keegi teine ei kuule.

Sinu kehas ja energias on erinevad osad. Erinevad tunded. Erinevad emotsioonid. Ja mõned neist osadest on lapsepõlvest peale õppinud, et nähtaval olla on ohtlik.

Pastaka metafoor — kuidas üks negatiivne mõte tõmbab kogu su elu allapoole

Lubage ma näitan sulle ühte väga lihtsat asja. Ma võtan kätte täiesti tavalise sinise pastaka ja hoian seda püsti. Iga kord, kui sa annad mingile mõttele kaalu — eriti negatiivsele mõttele — surub see kaal pastakat allapoole. Ja kui sa seda mõtet kogu aeg toidad, kogu aeg uuesti üle ütled, kogu aeg „tõestad" oma elus, siis liigub see pastakas järjest madalamale.

Sa oled seda tundnud, eks? Ühel hetkel hakkavad asjad lihtsalt lainetena tulema. Üks halb sõnum. Siis arve. Siis tüli partneriga. Siis pisike tervisemure. Siis veel üks. Ja ühel hetkel sa istud diivaninurgas ja mõtled: „Kõik on ülepea kasvanud. Suhted, raha, meeleolu, tervis — kõik liigub allapoole."

Miks see niimoodi on?

Sellepärast, et kõrgem versioon sinust tahab sulle midagi näidata. Tema ei taha sind karistada. Tema tahab, et sa märkaksid, mis on need vaikivad uskumused, mille järgi sa tegelikult elad. Mis on see lugu, mida sa endale räägid igal hommikul, kui sa silmad lahti teed — sageli ilma, et sa seda märkaksidki.

Sellest loost see episood räägibki. Ja sellele loole tuleme tagasi ka järgmistes osades — eriti teises episoodis, kus räägin, kuidas haav üldse tekib.

Kuni sa ei võta oma lugu omaks, juhib sinu lugu sind

See lause on minu jaoks olnud aastate jooksul üks olulisemaid: kuni sa ei võta oma lugu omaks, juhib sinu lugu sind.

Mida see tähendab?

Lapsena teeme me järeldusi. Kohutavalt palju järeldusi. Ja meie ettekujutusvõime on inimestel meeletult võimas — eriti nendel, kes on kogenud rohkem traumat. Mida rohkem trauma, seda võimsam ettekujutusvõime. See on ka põhjus, miks paljud andekad inimesed — kunstnikud, muusikud, kirjanikud, terapeudid, õpetajad — kannavad endaga kaasas väga sügavaid haavu. Anne ja haav tulevad sageli koos, sest sama meel, mis loob, on ka sama meel, mis tunneb sügavalt.

Minu enda lugu on selle hea näide. Minu vanemad lahutasid, kui ma olin kolmeaastane. Selles vanuses laps ei suuda ratsionaalselt aru saada, mis täiskasvanute maailmas toimub. Aga ta teeb järelduse. Ja minu järeldus oli: „Isa jättis mind maha. Isa ei hooli minust."

Kui ma olin juba palju vanem, siis sain ma teada, et lugu oli hoopis teine. Minu ema keelas isal minuga suhelda. Mu bioloogiline isa astus mu ellu tagasi alles siis, kui olin 32-aastane. Need aastakümned vahepeal — neid ma elasin oma lapsepõlve loo järgi. Loo, mis ei olnud isegi tõsi.

Aga lugu ei pea olema tõsi, et ta sind juhiks. Ta peab olema lihtsalt sinu sees.

Klaaskatus ehk Upper Limit — miks sa ei luba endale rohkem

Kui sa lapsena järeldasid, et oled kuidagi „vale", „liiga palju", „mitte piisav", „mitte armastusväärne" — siis hakkab sinu kohale tekkima see, mida nimetatakse klaaskatuseks ehk Upper Limit'iks.

See on kontseptsioon, mida ma esimest korda kohtasin Gay Hendricks'i raamatus „The Big Leap". Kui sa oskad inglise keelt, siis julgustan sind seda raamatut lugema — mina olen seda lugenud neli-viis korda ja see on muutnud minu jaoks väga palju asju.

Upper Limit on lihtsalt see piir, mida sinu alateadvus on otsustanud, et sa „tohid" elus saavutada. Kui sa selle piiri ületad — saad rohkem raha, parema suhte, suurema äri, sügavama armastuse — siis sinu alateadvus paaniseb. Ja sa hakkad alateadlikult oma õnne sabotaažima.

Sa võibolla riidled partneriga ilma põhjuseta. Sa võibolla jätad olulise koosoleku vahele. Sa võibolla haigestud just enne suurt esinemist. Sa võibolla kulutad selle raha, mis just sisse tuli. Sa võibolla ütled hooletu kommentaari, mis hävitab võimaluse.

Need ei ole juhused. Need on sinu Upper Limiti tagajärjed.

Kümme mängu, mida sa alateadlikult mängid

Olen oma klientidega töötanud üle 20 aasta ja ma olen näinud, et meil kõigil on oma „mängud" — alateadlikud mustrid, mida me kordame ikka ja jälle. Vaata, kas mõni neist tundub tuttav:

1. Peitmise ja turvaliseks jäämise mäng. Sa muretsed, mida teised arvavad. Sa ei pane oma päris arvamust välja. Sa hoiad madalat profiili.

2. Nähtavuse vältimise mäng. Sa ei lähe avalikele lavadele. Sa ei tee neid videoid, mida tahaksid. Sa ütled „ei" võimalustele, mis nõuaksid sind silmapaistma.

3. Perfektsionismi mäng. „Ma ei pane midagi välja enne, kui see on perfektne." Tulemus: sa ei pane kunagi midagi välja.

4. Raha vältimise mäng. Sa ei vaata oma rahaasju. Sa ei tea, palju sa teenid. Sa ei hinda oma tööd korralikult.

5. Igavese õppija mäng. Sa õpid ja õpid ja õpid — aga sa ei rakenda. Iga uus kursus on uus põhjus, miks „veel ei ole valmis".

6. Pingutamise raskuse mäng. Kõik peab olema raske. Kui asi tuleb kergelt, siis see ei loe.

7. „Ära saa liiga edukaks" mäng. Mingil tasemel hakkad sa tõmbuma. „Mul ei tohi olla nii hea elu — teised ei ole rahul."

8. „Mul ei saa olla armastus ja raha korraga" mäng. Üks valdkond töötab — teine kukub kokku.

9. „Ole ohver" mäng. Teie kõik teised peate olema õnnelikud. Sina viimane.

10. „Ma ei astu kunagi oma kutsumusse" mäng. Sa tead, mida sa tahaksid teha. Aga sa ei tegutse. Kunagi.

Küsi endalt: millist mängu sina alateadlikult mängid? Ja mis juhtuks, kui sa ta võidaksid?

Miks me peame igale asjale tähendust panema

Inimesed on „meaning making machines" — me ehitame tähendusi. Ühestki sündmusest meie elus ei jää meil meelde fakt. Meelde jääb tähendus, mille me sellele andsime.

Lapsena anname me eriti palju tähendusi enda kohta. „Ema ei tahtnud minuga mängida — sellepärast olen ma igav." „Õpetaja kiitis Mariannet — sellepärast pean mina vaiksena olema." „Isa karjus — sellepärast olen ma vale."

Need ei ole faktid. Need on tõlgendused. Aga lapse aju ei tee vahet — talle on tõlgendus tõde.

Ja siis hakkab tekkima see, mida ma nimetan kaitsekihiks. Sa ehitad enda ümber energeetilise kesta, et keegi ei saaks sind enam haavata. Aga selle kesta hind on see, et keegi ei saa sind enam ka armastada — sest sind ei ole enam täielikult kohal.

Mõtle korraks: kui sa oled hõivatud millegi enda sees kaitsmisega, kuidas sa saaksid olla täielikult present oma lapse jaoks? Oma partneri jaoks? Oma raha jaoks? Oma keha jaoks? Oma kutsumuse jaoks?

Sa ei saa.

Ja sealt tulebki see olukord, kus sa tead, mida teha — aga sa ei tee. Mitte sellepärast, et sa ei suudaks. Vaid sellepärast, et mingi osa sinust kardab.

Mida nüüd teha? Esimene samm

Hea uudis on see, et seda saab muuta. Ma olen seda teinud iseendaga ja ma olen aidanud sadu naisi seda teha. Aga esimene samm on selgus. Sa pead nägema, mis sind tegelikult kinni hoiab — muidu sa ei tea, millega tegeleda.

Sellepärast olen ma sulle teinud tasuta Energiablokkide testi, mille leiad aadressilt www.energiablokid.ee. See test aitab sul näha, kus täpselt on need kohad, kus sinu elujõud kinni jääb — armastuses, rahas, küllusel, suhetes, töös. Need kohad on see, kuhu sa peaksid esimesena vaatama.

Ja kui sa tahad sügavamale minna, siis julgen sind kutsuda Kiire Elumuutuse programmi või Stardipunkti, kus me teeme koos Upper Limiti vabastamise protsesse — sa saad teada, milline lugu sind hoiab ja kuidas seda päriselt vabastada.

SEO märksõnad, mida selles postituses tahtsime katta

Kui sa otsisid midagi sellistele küsimustele: Miks ma end tagasi hoian? Kuidas alateadvus mõjutab elu? Mis on Upper Limit? Energeetiline haav. Lapsepõlve traumad ja eduka ettevõtja. Sisemine haav ja nähtavus. Kuidas oma lugu muuta? — siis loodan, et see episood ja blogipost andsid sulle esimese suuna.

Sisemised viidad — kuhu edasi

See oli alles esimene episood kaheksa-osalisest teekonnast. Iga episood läheb sügavamale.

• Episood 2: Kuidas energeetiline haav tekib — kus me vaatame, kuidas lapsepõlve sündmustest saavad identiteedi-muutvad lood, ja ma tutvustan sulle ACE testi, mida kasutatakse maailma parimates teraapiakoolides.

• Episood 3: Kuidas haav avaldub — kus me näeme, mis päris elus juhtub, kui haav „elus välja lööb".

• Episood 4: Sinu haav suunab sinu elu — kus ma toon kummipaela metafoori, mis muudab sinu arusaamise sellest, miks sa kogu aeg samade muredega ringi käid.

Ja kogu sarja kulminatsioon:

• Episood 5: Sinu haav → Sinu kingitus

• Episood 8: Kehastumine ja magnetiline kohalolu

Lõpetuseks — üks küsimus sulle

Ma tahan, et sa täna teeksid ühe asja. Ainult ühe.

Mõtle välja üks koht oma elus, kus sa tead, mida teha — aga sa ei tee. Üks päris asi. Üks koht, kus sa hoiad ennast tagasi.

Ja siis küsi endalt: milline osa minust kardab?

Sa ei pea seda kohe lahendama. Aga märka. Märkamine on alati esimene samm.

Ja kui sa tahad, kirjuta mulle Instagrami (@heidiplumberg) või Facebooki (Heidi Plumberg) — räägi, mis sind kõnetas. Ma loen kõik vastused ise läbi.

Tsau, ja näeme järgmises episoodis.

— Heidi

Allikad ja viidad:

• Gay Hendricks, The Big Leap (Upper Limit'i kontseptsioon)

• Adverse Childhood Experiences (ACE) Study, Felitti & Anda — täpsemalt järgmises episoodis

• Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut

Kuula podcasti: „Kiire elumuutuse podcast" on saadaval Spotify's, Apple Podcastis ja YouTube'is. Tasuta test: www.energiablokid.ee Liitu: Stardipunkt | Kiire Elumuutus Telli raamat: Introvertist ekstravertist — sisemisest varjust välja

energeetiline haav, alateadvus, eneseareng, miks ma end tagasi hoian, sisemine haav, lapsepõlve traumad, Upper Limit, klaaskatus, nähtavus, enesekindlus, prokrastinatsioon, alateadlikud uskumused, transformatsioon, Heidi Plumberg podcast, kiire elumuutus