Su alateadvus lõi selle üksilduse
Su alateadvus lõi selle üksilduse -
miks tunned end üksikuna ka inimeste seas?
Emotsionaalne üksindus ei tähenda, et sind ei armastata. Uurime, kuidas lähedusehirm ja vana kaitsemehhanism loovad distantsi ka siis, kui soovid lähedust.
Sa oled ümbritsetud inimestest. Aga tunned end ikka üksikuna, isegi kui keegi on kõrval.
See võib olla üks kõige vanem otsus, mida su alateadvus on kunagi teinud: "Ma pean end kaitsma, sest lähedus teeb haiget."
Miks lähedusehirm maskeerub iseseisvuse taha
Hirm läheduse ees ei näe tihti hirmu moodi välja. Ta näeb välja nagu tugevus, iseseisvus, "ma saan ise hakkama". Aga selle maski all peitub sageli vana kiindumustrauma, mis õpetas, et lähedus toob endaga kaasa valu.
Kuidas üks varajane kogemus paneb aluse aastakümneteks
Emotsionaalne üksindus saab tihti alguse ühest varajasest tagasilükkamise kogemusest - hetkest, mil väike laps õppis, et lähedus ei ole turvaline. See otsus jääb alateadvusesse tööle ka siis, kui täiskasvanuna on olukord juba hoopis teine.
Kuidas alateadvus loob distantsi ka siis, kui tahad lähedust
Isegi kui teadlikult igatsed lähedust, võib alateadvus – vana kaitsemehhanismi tõttu – luua distantsi: tõukad inimesi eemale, ei julge end näidata, otsid põhjusi, miks see inimene "ei ole see õige".
Küsimus, mida endale esitada
"Millal viimati lasksid kellelgi päriselt lähedale — ilma kaitseta?" See küsimus aitab näha, kui vana ja automaatne see kaitsemuster tegelikult on.
Esimene samm müüri lammutamiseks
Miks tõukan inimesi eemale — see küsimus ei vaja kohest suurt muutust, vaid väikest, teadlikku sammu: ühte hetke, kus lased end natukene rohkem näha, ilma et kohe kaitsesse tõmbuksid.
Üksindus, mida sa tunned, ei ole tõestus, et sind ei armastata. See on vana kaitsemehhanism, mis on läinud üle vajaliku aja.
🎥 Vaata täispikka episoodi videona:
🎧 Kuula podcastina: www.heidiplumberg.ee/podcast
Väljakutsel võtame selle müüri koos lahti:
