? Kuidas alateadvus teab, mis mulle on parim? Kas alateadvus võtab ka negatiivseid mõtteid normaalsusena; kas endistviisi jätkates on alateadvuse või siis teadvuse jaoks parem kui neid muuta?? Kuidas üks alateadvus saab nii loll olla? 😀 ja kas ta ikka saab aru, kui teda muutma hakkan..
? Segadust, väljakutset vajan ellu et elavana tunda – samas on see väsitav ja kurnav, rääkimata süütundest, et mis eeskuju ma lastele olen.
? Minul ka tuli see jama nimekiri palju pikem. Järeldus-vaja NPA tada tänulikkust, nagu Heidi nõuanne mulle oli.😉Vaja oli ka NPA tada “usaldan alateadvust” aga seoses eilse livega tekkis küsimus, kuivõrd ikka saab siis alateadvust usaldada,kui tema toimetab nii nagu ta “arvab”,et minul parem on?Võib juhtuda,et täna otse pole võimalus osaleda.Tänan!💓
? 😊 Mul on veel selline hirm, mis tundub mulle hästi tobe siia kirja panna, aga panen ikka, et võtta maksimumi sellest väljakutsest. Mulle tundub, et ma ei ole paljusid asju ette võtnud hirmu pärast, et kui kõik on hästi, siis elu on igav…? Et kui ma olen rõõmus ja kõik kogu aeg juhtub nii nagu tahan, siis on kuidagi nagu teistmoodi jama. Ma ei tea, tundub nii piinlik mõte, mida kirja panna, aga nii ma tunnen. Justkui ei julgeks end arendama hakata, sest mis siis edasi saab?
? Ma ei taipa, kui ma aastaid olen juba teadlik, mis valesti, olen proovinud muuta seda sama mustrit. Aga ikkagi see sama põõrleb. Ma tean omast arust neid asju, mida muuta ja olen muutnud ennast.
Juba peale esimese päeva videot on koolitusel osalejatel SUPER taipamised ja arusaamised, mis toimub:
! Et see, mis on halvasti, on osa sellest, mis on hästi. Justkui ühe mündi kaks poolt. Kui niisiis kogu münt eemaldada, jään ka heast ilma. Tahan väga teise mündi poole ka läikima lüüa 🙂
! Tuli välja, et see millega rahul ei ole on pikem nimekiri. Aga head on ka palju. Alateadvuses on minu jaoks palju pisidetaile peidus, mis palju negatiivset paremas valuses paistab. Ootan homset leongut huviga. Ei saa osaleda otse postituses vaid õhtul vaatan järgi.
! Kui mina panin kirja, et tunnen, et minust ei hoolita ja minuga pole tore ja olen ilmselt igav, siis poole kirjutamise peal tuli taipamine, et see ei ole ju nii. Olen armastatud ja mul on vahvad sõbrad, kes ikka üllatavad mind ja pere hoolib minust väga ja kui tuttavad tulevad tänaval vast, siis nad juba eemalt ju naeratavad ja jutustavad minuga. Seega ma olen väga tähtis 🙂
! Mingi kummaline mõistmine jõudis minuni – et see, mida ma olen seni pidanud halvaks, tegelikult polegi seda… Igatahes tundub kogu see asi põnev ja ahvatlev! Tahaks juba nii väga teada, mis edasi juhtuma hakkab!! 😉 Aitäh!!
! Kui ma vaatasin seda ” jama “nimekirja ,siis mõtlesin ,et mis krdi moodi saab alateadvus arvata, et seesugune kräpp on mulle parim😮. Kui see kõik sai ümber kirjutatud positiivseks,siis selja kohal( olin pikali kui kirjutasin) läks kuidagi külmaks. Väga veider tunne oli igatahes.